Voore kool

Külakostiks võiks viia meie enda valmistatud toitu . Siis võiks viia neile midagi meie koolist , näiteks raamatu ''Tipa-Tapa''.

KELLI KIVIMAA

Voore kool!

Me võiksime teha presentatsiooni meie klassist või Mati Undist. Tüdrukud võiksid teha tööõpetuses süüa kaasa. Õhtul võiks olla disko.

Voore kool

Voore kooli jaoks võiks teha presentatsiooni, kus tutvustame oma klassi.
Mati Undi jaoks aga võiks lugeda luuletust või juttu.


Kaili

Mida teha Voore koolis?

Mina arvan, et Voore koolis võiks teha mingi katkendi Mati Undi raamatust '' Kollane kass '' .
Meil on isegi kirjanduse õpikus katkend sellest raamatust. Siis võib-olla tüdrukud võiks käsitöös teha mingit toitu ( kooki, pirukaid) vms. Et viia see kui külakost kaasa.

Luuletus

Talvine tihane

Autor: Juhan Liiv

Tihane lendab mu aknale:
kaela alt valge, kõht kollane;
nokib, nokitab, vaatab targasti
sisse – tihase viis on see -,
kaela alt valge, kõht kollane!
Vestab nokka, vaatab targalt ta:
vaene linnuke, talve käes üksinda!
Hädasti, hädasti seda sain mõtelda,
lendab sääl lahtiste tiibadel lennuga
teine ka!
Vaatavad mind nad kui kahjurõõmuga,
vaatavad, hüppavad, lendavad minema.
Järele jäin neid vaatama.
Mõtlen ma: tuli ta
lahtistel tiibadel lennuga –
teine ka!

Kaili

luuletus

Matemaatika





Matemaatika on kirves,

õpetajal nägu irves.

hindeid tõmbab lauaga,

Töid teeb täie rauaga.

Iga päev teen kodutöid ma.

Vahel möllan terveid öid ma.

Koduõpsiga ma jaman,

õpik näos ma voodis laman.

Hommikul,

kui istun koolipinki sooja,

silm mul vajub looja.

Võrratusi lahendan,

kahe saan ning oksendan.

Matemaatika on mure,

seda sitta ma ei pure.

Hindeseis mul ei muutu,

nelja saan, kui võtan ruutu.

Sõprus

Vahest tunda võid end veidi üksikuna,
tahad kedagi, kes hoiaks sind.
Kuid siiski tead, et olemas on keegi,
kes ükspäev ülesse leiab sind.

Selleks, et tunda end hästi,
pole vaja armastatut.
Sul on sõbrad kes sind hoiavad,
nad sind tunnevad ja iial haiget ei tee,
siiski leida tahaks oma elutee.

Muidugi oleks hea,
kui keegi su kõrval pidevalt.
Palju on aga asju,
mis veel rõõmsaks teevad.
Sünnipäevgi veel naeratama paneb,
kodu on koht kus sind alati oodatakse!

Sõprus tähtsam kui miski muu,
kõigil sõbrad kindlat on.
Ka kõige vaiksematel
üks sõber taskust võtta on.

Minu luuletus

Sõprus

Sõltumatud ja siirad, rõhuvad ja ranged

hirmule selga ei keera.

Kindlad ja kanged, raudsed ja reetmatud

silmi ei langeta maha.

Kordumatud ja konkreetsed, vabad ja vankumatud

sõbrale truudust ei reeda.

Tugevad ja truud, jõulised ja julged

seiklused ootavad ees.

Ühtäkki pidurdus aeg

ja me kukkusime maha.

Lõi kaheks tükiks meid vahemaa,

sõprus kui lihvimata teemant

jäi lihtsalt lebama.

Sõltumatus, siirus, rõhutus ja rangus

sundisid uuesti otsima.

Kindlus, kangus, raudsus ja reetmatus

panid taaskord proovile.

Kordumatus, konkreetsus, vabadus ja vankumatus

viisid lähemale soovile.

Tugevus, truudus, jõulisus ja julgus

tõid lõpuks sinu juurde kohale.

Valgusfoor


Suur on linnas autovoor,

liiklust juhib valgusfoor.

Kui ta punab sulle vastu

ära sõidu teele astu.

Fooritule kollasega

ära ka veel liiklust sega.

Süttib tuli roheline,

üle tee siis kohe mine,

teedel triibulised sebrad,

üle viivad sind kui sõbrad!

Ain

Riina Luuletus

Imevaikse sahinaga

pilvist alla langeb lund.

Lume all maamullas aga

lillejuured näevad und.



Härmas pärna okste vahel

paistab mingi tume laik.

Kas sa tead,et seal on kahel

hakil mõnus elupaik?



Koolimaja suur ja hele

seisab pärna alleel.

Praegu paistab kõikidele

vaikselt uinuvalt ta veel.



Aga oota hommikuni -

kõik saab teiseks üleöö!

Lõpeb kooli talve uni,

algab koolilaste töö!

Luuletus .

Aeg

Ma arvasin end armastavat juba ammu.

Ka siis, kui kõnelesin läbi lillede.

Nüüd olen astund jälle ühe pika sammu.

Eks ikka lähemale. Aga millele?

Kõik vaatavad mind. Mina, muuseas, vaatan vastu.

Ei ole mõistmist, ei ka mõistatust.

Ma tean, et kusagil on koerad lahti lastud.

Ma ootan pauku, aimamata, kust. Ahjaa... see armastus.

Ta kummalisi helkemu ärkvelolekusse ära segab und.

Mu tuba ajuti on tulvil valgeid nelke.

Mu akna taga langeb lõppematult lund.

Luuletused

Kõige ilusam jõulupuu

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule -

tema koduks on vaikne ja lumine laas.

Õhtu süütab ta okste peal tähtede tuled,

inglijuustena lumised karrad on maas.

Ainult metsloomad kuuske kuldehetes nägid

-täheoksi ja latva, kus helendas kuu.

Jõuluõhtul, kui kullasteks muutusid käbid,

sai tast linnu ja orava kinkidepuu...

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,

talle võõraks jääb platside kivine pind,

või kui tuleb, siis võibolla läbi su une -

läbi unenäo varjab ja soojendab sind.